Kuidas sündis prii sissepääsuga kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sari – omaette nähtus Eesti kultuuripildis?

Kui Mare Pedanik asus 2005. aastal tööle vastvalminud, veel avamata Kumusse, ootas teda ees kõvasti peamurdmist: millise tegevusega täita suurt, 245-kohalist auditooriumi?

„Oli selge, et pole mõtet vallutada juba hästi funktsioneerivat reviiri. Aga dokumentaalfilm oli juba mõnda aega mulle huvi pakkunud ja tundus, et žanri levik Eestis oli tol hetkel üsna tagasihoidlik. See sobis, sest otsisin ka Eesti kultuurimaastikul tühimikku. Tiina Lokk kiitis mõtte heaks ja nii meie koostöö sündis,” on ta 2015. aastal ajalehes Sirp meenutanud koos PÖFFiga korraldatava Kumu Dokumentaali algust.

Nii on kirjas ka Kumu auditooriumi esimeses bukletis, mis ilmus 2006. aasta alguses:

„Kultuuridokumentalistika on valdkond, millele senini on Eestis üsna tagasihoidlikku tähelepanu pööratud. Seetõttu peab Kumu auditoorium oma tegevuse üheks oluliseks osaks koostöös PÖFF-iga valmivat dokumentalistikaprogrammi, mis keskendub kunstist ja kunstnikest loodud filmidele, kuid näha saab ka kultuuri ja elu laiemalt kajastavaid dokumentaalfilme, millele pakuvad vaheldust täispikad mängufilmid kunstnikest. Vähemalt kord paari kuu tagant tutvustame publikule Eesti autorite (uudis)loomingut.”

Esimene seanss leidis aset 19. veebruaril 2006. aastal, vaid kaks päeva pärast Kumu avamist. Ekraanile jõudsid Mark Soosaare film „Kolm kujurit” ja Mika Kaurismäki film „Brasileirinho”. Täismaja kogunud seansi juhatasid sisse autorid ise.

Toona peamiselt Brasiilias elanud Mika Kaurismäki kiitis fantastilist publikut ja soovis sarjale pikka iga.

Kuni maini toimusid seansid ka laupäeval ja pühapäeval – koguni kaks päevas –, juunis kolmapäeval ja pühapäeval ning juulist alates ainult kolmapäeval. See traditsioon – kord nädalas, välja arvatud suvel ja novembris-detsembris (novembris toimub PÖFF) – kestab siiani.

Traditsioon on ka see, et kõik sarja seansid on tasuta.

„Meie kindel soov oli algusest peale see, et filmid oleksid kõigile inimestele kättesaadavad, sõltumata nende majanduslikust olukorrast – ja tänu headele toetajatele on see tänaseni nii,” ütleb Pedanik.

Saavutatud on ka teine eesmärk: huvi kultuuridokumentalistika vastu on plahvatuslikult kasvanud.

„Meie kõige populaarsematele seanssidele ei taha publik ära mahtuda,” sõnab Kumu auditooriumi juht.

Foto: 19. veebruar 2006, Mika Kaurismäki (vasakul) juhatab sisse sarja esimese seansi, teda küsitleb filmiajakirjanik Jaak Lõhmus. Foto autor Alessandro Volpin