Tuba 237
Kas keegi oskas oodata sellist reaktsiooni Stanley Kubricku 1980. aasta filmile „Hiilgus”? Film, mis esineb sellest ajast peale rutiinselt parimate nimekirjades, sai kiita nii kriitikutelt kui ka publikult. Kuigi romaani autor Stephen King pole kurikuulsa Kubricku versiooni fänn, siis kõik teised tunduvad seda olevat. Või peaaegu kõik.
On märkimisväärne hulk inimesi, kes pole meie mõistes tavalised Kubricku töö fännid. Neile on see tegelikult peaaegu kinnisidee ja mitte ainult filmi nautimise seisukohalt. Ükski teine film peale „Hiilguse” pole inspireerinud üha rohkem ja rohkem spekulatsioone ja teooriaid info kohta, mille Kubrick väidetavalt filmi peitis. Nende teoreetikute silmis saavutab „Hiilgus” peaaegu religioosse teksti staatuse. See tuleb lahti murda, selle salapärad dešifreerida.
Siseneb režissöör Rodney Ascher. Oma tunnustatud dokumentaalfilmis “Tuba 237” näitab ja seletab Ascher paljusid „Hiilguse” kohta käivaid võtmeteooriaid ning tutvustab inimesi, kes neid usuvad. Alustades nendest, kes usuvad, et sõnumid paljastuvad filmi tagurpidi mängides ning lõpetades nendega, kes leiavad, et kujundites peituvad rassilised ja poliitilised sõnumid – teooriad ja nende pooldajad on paeluvad ning „Hiilgust” ümbritsev kultus sama kummaline ja kütkestav kui film ise. Todd Brown
Filmi juhatab sisse Ralf Sauter