Mälestused rännakust Leetu

Jonas Mekas, kellest oli 1972. aastaks saanud New Yorgi undeground-filmi initsiaator, produtsent ja koguja, külastas 1972. a esimest korda peale sõda Nõukogude Leedut. Mekas lahkus Teise maailmasõja ajal kodumaalt väga noorena ja oma külaskäigul tegeles ta traditsioonilisel moel sugulaste ülesotsimise ja vanade tuttavate paikadega tutvumisega. Imekombel sai Mekas võimudelt ka loa filmimiseks. New Yorgis monteeris ta ülesvõetud materjalidest 82-minuti pikkuse dokumentaalfilmi, mis paistab silma erakordse poeetilisusega ja tegeleb mälu-mäletamise paradigmadega.
Film on hajusa süžeega jutustus Mekase eluloost, olles tema nägemus elust Nõukogude Leedus. Filmi tegelikuks teemaks on kaotatud juurte ja lapsepõlve otsimine.
Alternatiivkino juhttegelasena tuntud Mekast iseloomustab selle filmi juures erakordselt poeetiline, nostalgiast kantud filmikeel ja väga isiklik suhe teemaga.