Loodus Sir David Attenborough pilgu läbi. Lindude elu. Osad 'Lennata või mitte lennata' ja 'Lendamise meisterlikkus'

Inimene on alati kadestanud lindude võimet lennata, mis annab neile justkui mingi erilise vabaduse ja piiramatuse. BBC ja Sir David Attenborough visuaalne uurimus lindude elust võttis aega 3 aastat ja läks maksma 15 miljonit dollarit. Sir David reisis "Lindude elu" tegemiseks 256 000 miili, kokku käidi 42 riigis, viiel kontinendil ja filmiti 48 operaatoriga.

Esimene osa "Lennata või mitte lennata" esitab retoorilise küsimuse, kas lennata või mitte? Me saame teada, kuidas ja millal linnud õhku tõusid ja õhuväljade valitsejateks said. Esimesed lendajad olid ju hoopis putukad. Linnud ilmusid maailma üsna hilja, kõigest umbes 150 miljonit aastat tagasi. Teadlased on endiselt kahes suures vastasleeris, millest üks väidab, et linnud arenesid kahejalgsetest dinosaurustest ja teine, et neljajalgsetest sisalikest. Kuigi keegi ei tea täpselt, kuidas linnud maailmaareenile saabusid, siis selles võib igatahes kindel olla, et nad on maakera koloniseerimises mitmekülgsuses olnud ülimalt edukad.

Seda enam imekspandavamad on veel maakerale jäänud lennuvõimetud linnud. Lendamine on lindudele elutähtis liikumise, tihti põgenemise vorm. Kui lind ei lenda, siis peab ta olema teisiti osav, kas kiiresti jooksma või ujuma, nagu näiteks jaanalinnud maa peal või kormoranid ja pingviinid vees. Attenborough' meeskond on erilist tähelepanu pööranud ka ainult Uus-Meremaal elavatele üliharuldastele lindudele, nagu kiwid, takahed ja kakapod, kes oma kohmakuses on justkui mälestus "eelmisest" ajast.

Linnud on kõige täiuslikumad aeronaudid maakeral. Nii lendamise kiiruses, täpsuses kui õhus liikumise kontrollimises. Selles kunstis on nad ületanud nii putukad kui lendavad imetajaid. Imelisest lendamise kunstist täpsemalt räägib osa "Lendamise meisterlikkus" mis uurib lindude aeronautilisi viise ja saladusi. Mõned lendavad ilma maandumiseta tuhandeid miile, teised kõrgustel üle seitsme kilomeetri, kolmandad õhus paigalseistes või isegi tagurpidi lennates.

Õhkutõusmine on lindude elus kõige raskem, tähtsam ja kurnavam tegevus. Maandumine on vähem energiakulukam, ent nõuab rohkelt täpsust ja ettevaatlikust, eriti suurte lindude puhul.

Lindudel on palju erinevaid tehnilisi võtteid õhku tõusmiseks ja seal liikumiseks, milles nad endiselt paljusid kahejalgsete imetajate leiutisi ületavad. Lendamise kunstis on inimesed lindudelt palju õppinud. Meie austus ja imetlus jätkub…

Täname Briti Nõukogu.
Austust, imetlust ja teadmisi jagab Aleksei Turovski.