Imeline Tati

Jacques Tati (1907–1982) oli prantsuse koomik ja filmimees, kelle teosed tõusid esile oma täiuslikkuseni lihvitud tummfilmiliku situatsioonikoomikaga. Legendaarseks on saanud ka Tati mängitav tegelaskuju, ekraanil alatasa segadust külvav heatahtlik Härra Hulot, kelle lahutamatuteks kaaslasteks olid vihmavari ja tossav piip. Härra Hulot’d, kes mängis ennast publiku südameisse filmidega „Härra Hulot’ puhkus” (1953) ja „Minu onu” (1958) võib maailma kinoajaloos pidada samavõrd oluliseks kui näiteks Charlie Chaplini surematut Hulkurit.

Dokkfilmi „Imeline Tati” keskmes seisab prantsuse kinoajaloo üheks kallimaks mängufilmiks kujunenud linateose „Playtime” (1967) tegemine ja ettevalmistamisprotsess. Tati lasi enda filmi tarvis üles ehitada terve klaasist ja terasest linna (tativille) ja sellest pidi saama futuristliku filmikujunduse musternäidis. Paraku kukkus film tol ajal kinodes totaalselt läbi ja Tati pankrotistus, suutmata tõusta kunagiste tippaegade tasemele. Teoses saavad sõnad Tati loomingu suured austajad Mike Mills, Sylvain Chomet, David Bellos jpt