Unustatud ruum

Allan Sekula ja Noël Burchi auhinnatud dokumentaalfilm räägib põhjaliku süvitsi minekuga loo globaliseeruvast maailmast. Filmitud on üle maailma keskendudes peamiselt neljale sadamalinnale, Rotterdam, Los Angelses, Hong Kong ja Bilbao ning nende omavahelisele ühendustele.
Üleilmastumise teemat avavaks lähenemisnurgaks on valitud maailmamerel toimuv transpordisüsteem, mis on selles esseistlikus dokfilmis justkui erinevaid kultuure kokku ühendavaks lõimelõngaks. Tsiteerides filmitegijaid endid: "Filmi teemaks on globaliseerumine merel, see on meie modernse maailma nn. "unustatud ruum". Filmi eelduseks on, et ookean on jäänud tähtsaimaks globaliseerumise paigaks: mitte kuskil mujal pole globaalse kapitalistliku süsteemi peataolek, vägivald ja võõrdumine paremini portreteeritavad. Aga kõik see pole iseenesest selge ja seepärast tuleb antud probleemile läheneda kui puslele või müsteeriumile." Tõepoolest, hiiglaslikud kaubakonteinerid on tegelikult ju kõikjal, nad on nagu anonüümsed ilmetud kirstud mis sisaldavad justkui nähtamatute töötajate kaupu ning liiguvad aeglaselt ühest maailma äärest teise.
Meie ees on pigem globaalse industrialiseerimise ohtude (või juba tagajärgede?) eest hoiatav, kui seda ülistav film, kuid ometi on see industriaalne süsteem üles filmitud nõnda kaunilt, et seda võib tegelikult pidada ka omamoodi kauniks globaalpoeesiaks. 'Unustatud ruum' võitis Orizzonti eriauhinna 2010.a. Veneetsia filmifestivalil ning žürii põhjendas oma otsust filmist järgnevalt: "Eeposlik sissevaade ja ajakohane analüüs globaalse kapitalismi näidendist. "Unustatud ruum" on parim näide esseistlikust ja poliitilisest kinost, mis loob keerulise maali nii võimsate pildikujundite kui sõnaga."