Powaqqatsi

Powaqqatsi on Godfrey Reggio teine film Qatsi triloogiast ja on mõtteliseks järjeks eelmisele suurteosele "Koyaanisqatsi". Filmi pealkiri (po.waq.qatsi) on võetud hopi-indiaanlaste keelest ja omab mitmeid tähendusi: n. 1. illusoorne elu, olemus, entiteet, eluviis mis enda elu jätkamiseks tarbib teiste elusolendite elujõudu, parasiitlik elu, elu muutustes. Seega elu, mis on suures muutumises ja seda “tänu” rikkale põhjapoolkerale, mis majanduslikult vaesema lõunapoolkera üle domineerib ja sellele oma olemise viisi dikteerib.
Powaqqatsi näitabki meile eelkõige maailma lõunapoolkera nn. Kolmanda Maailma rahvaste ilu ja valu. Selle vaesust ja rikkust ja seda, kuidas need kultuurid väljendavad endid läbi töö ja traditsioonide. Me näeme väga lähedalt äärmist vaesust ja lihtsaid töölisi ning silmi, lõputul hulgal uudishimulikke, sügavaid, rõõmsaid kuid sisimas sügaval ka väga hirmunud silmi. Tulevik on habras ja sõltub enam rikaste riikide suvast kui neist endist. Aga inimeste silmad on siiski ilusad ja sügavad.
Powaqqatsi on kindlasti ka ülistus ainulaadsusele. Habras ilu India lapse silmades, vaibamustri rikkus Kathmandus ja kummastavalt eriline eluviis Brasiilia agulitänavatel. Ning samas näeb ka seda, kuidas kogu see erilaadsus liigub üha kiiremalt globaliseeruva maailma trummilöökide saatel halli ühenäolisuse suunas. Väikestest küladest saavad suured linnad ja inimeste lihtsatesse silmadesse lisandubki aina enam keerulisust, hirmu ja teadmatust.
Ja siiski Powaqqatsi ei ole sellest, mis peaks olema või mitte olema, vaid pigem lihtsalt „vaatlus ja uurimus sellest, kuidas elu on muutumises“, ütleb Reggio.
Nagu teisteski Qatsi triloogia filmides puuduvad traditsioonilised filmikunsti vahendid nagu näiteks tegelaskujud või verbaalne dialoog, ent ometi ta puudutab ja haarab vaataja jäägitult endasse. Filmi tugeval mõjuväel on suur roll ka helilooja Philipp Glassi geeniusetalendil, kes on kirjutanud Powaqqatsi´le suurepärase filmimuusika.
Powaqqatsi on seega üks kaunis rännak, mis kutsub endaga kaasa, kuulama ja vaatama, aga eelkõige tundma.