Olafur Eliasson. Haruldane imenähe

Pealkirjas on viide S. T. Coleridge luuletusele „Kubla Khan“. Tlk. M. Väljataga. ‒ Vikerkaar 2004, 7‒8, lk 33.

Kaasaegse kunsti suurkuju, Taani-Islandi päritolu Olafur Eliassoni jaoks on oluline inimkonna suhe loodusega: 2003 tõi ta Tate Modernisse hiiglasliku päikese, 2008 ehitas East Riverile New Yorgis neli koske, töö „Ice Watch“ (2014‒2018) tegeles kliimasoojenemisega jne. 1995 lõi ta Berliinis ruumiuuringute laboratooriumi Studio Olafur Eliasson, 2014 koos Saksa arhitekti Sebastian Behmanniga arhitektuuri- ja kunstiuuringute büroo Studio Other Spaces. Projektide ruumiliste lahenduste otsingud juhatasid kunstniku arhitektuurini. 2011 valmis Reykjaviki Harpa kontserdimaja hiiglaslik fassaad (mida võiks nimetada ka strukturaalseks disainiks), 2015 Circle Bridge Kopenhaagenis, 2018 Fjordenhus Vejles jne, mis lubavad Eliassoni nimetada praegu mitte pelgalt kunstnikuks, vaid ka arhitektiks.

Film vaatleb kunstnikku valmistumas 16 aastat hiljem taas näituseks Tate Modernis. Eliassoni loomingulise teekonna filosoofilised arutlused, keskkonnateadlik tegutsemine ning ühiskonna kaasamine projektidesse loovad haarava jutustuse, mis kutsuvad mõtlema ja tegutsema parema tuleviku nimel.