Ülo Sooster. Mees, kes kuivatas rätikut tuule käes

Režissöör Liliya Vyugina film Ülo Soosterist on esimene täispikk dokumentaal 1924. aastal Hiiumaal sündinud Eesti legendaarsest kunstnikust, kes asus 1943. aastal Tartu Kõrgemasse Kunstikooli Pallas maalikunsti õppima. Peale kooli lõpetamist aastal 1949 mõisteti Ülo Sooster nõukogudevastase propaganda eest kümneks aastaks Karaganda Dolinka vangilaagrisse. Vabanenud 1956. aastal naasis Sooster esmalt Eestisse, ent kolis peagi abikaasa Lidiaga Moskvasse, kus temast sai vene avangardi teise laine tuntumaid esindajaid.
Ülo Sooster suri 1970. aastal oma ateljees Moskvas vaid 46-aastasena. Ta elu oli lühike, dramaatiline, intensiivne, täis vastuolusid, kuid mõju eesti ja vene kunstielule, nendevahelise kultuurisilla loomisele, oli märkimisväärne ning tema kunstipärand intrigeeriv.

Dokumentaal on omamoodi rännak ajas ja ruumis, mille teeb läbi kunstniku poeg Tenno, kes emigreerus ema Lidiaga 1990. aastate alguses Iisraeli. Filmivõtted toimusid neljas riigis: Venemaal, kus kunstnik töötas, Eestis, kus ta sündis ja kuhu on maetud tema põrm, Kasahstanis, kus ta oli vangilaagris, ja Iisraelis, kus elab praegu tema pere. Näeme haruldasi filmikaadreid ja intervjuusid Soosteri kaasaegsetega ning kommentaare ekspertidelt Kumu kunstimuuseumist, Tartu Kunstimuuseumist ja Tretjakovi galeriist.

Filmi juhatabvad sisse Eha Komissarov, Lilija Vjugina, Marianna Kaat