Koriami seadus

Koriami seaduses kohtab Austraalia antropoloog Andrew Lattas Matongi külas, Pomios, Paapua Uus-Gineas võrdset paarimeest, filosoof-informanti Peter Avaread. Motiveerituna nende elavatest dialoogidest, asub film üldistavas vaimus kaardistama kõige vääriti tõlgendatumat kultuurinähtust, "kargokultust".

Pomio Kivungi liikumise rajas 1964. aastal Koriam. Pälvides ametliku hukkamõistu, tahtis selle liikumise poliitiline ja religioosne filosoofia paljastada selle tee perfektse eluni, mida koloniseerivad valged näisid olevat avastanud ja isekalt monopoliseerinud.

Kivungi juhid uurisid misjonäride ilmutusi varjatud tõdedest ja koodidest. Nad uurisid ka koloniaalvalitsemise vorme, eriti raha ja bürokraatiat – et leida tõendeid võimu allikate kohta. Koriami peamine probleem oli tagasitee leidmine esivanemate kunagise eksimuse juurest, mis oli kindlasti tema rahva orjastatuse peapõhjuseks.

Ta inkorporeeris ja lokaliseeris kristluse osasid, otsides samal ajal isegi armastatud kadunukeste omaksvõttu, neid mõjutades ja härdalt paludes, et meelitada neid tagasi tulema nii et rassilise ebavõrdsuse kaotused ja alandused võiksid lõppeda. Vahepeal tuli hoolikalt ja targalt püsida valgete võimu kaksikorganite, Missiooni ja Valitsuse soosingus.

Koriami seadus käsitleb kaasaegsete Pomio Kiwungide tegusid ja arusaamu. Liikumise juhid on innukad näitama, et sellel ei ole midagi tegemist "kargo ootamisega". Pigem on selle missiooniks valmistuda hardalt oodatud ‘muutuseks’ ja samal ajal organiseerida paremat ühiskonda siin ja praegu.

Film on valminud Jacquinoti lahe piirkonnas Paapua Uus-Ginea Lääne-Uusbritannia provintsis. Andrew – teenistusvalmis Pomio huumori ning iseenda mõtete ja tunnete lakmuspaber, on üks paljudest tegelastest selles tõsieluliste soovide mängus, mis sunnib kõiki kultuure kontrollima ideid, mis määratlevad selle lähtekohti ja eksistentsi.

Filmi juhatab sisse Jaanus Plaat, Eesti Kunstiakadeemia Rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia professor.