Kolm miili Molkomist

Võib öelda, et „Kolm miili Molkomist” on tänavuse dokiaasta „Jeesuse laager”. Stiililt, hoogsuselt ja teemasse sisse minemise oskuselt on need kaks filmi üsnagi võrreldavad. Erinevalt „Jeesuse laagrist”, mis rääkis USA evangelikaalide lastelaagrist, räägib antud film täiskasvanud inimeste omamoodi laagrist. Rootsi kesksuviste roheliste metsade vahel, kolm miili Molkomist põhja pool, kuid palju rohkem miile normaalsusest, toimub new age’ilik „No Mind” festival. Ja seal toimub tõesti kõike, mida uusvaimsusest huvitatu ette oskab kujutada – šamanistlikud meelerännud, sütelkõnd, vabastav hingamine, higitelk, puude kallistamine, tantristlik seks jne. Kõik oma sisemise mina sügavamaks puudutamiseks. Corinna Vilari-McFarlane’i ja Robert Cannani ühisfilmis on uskumatult suur hulk avatust ja siirust, sest kui peategelased ütlevad, et nad on enese avastamise ja avamise teekonnal, siis mõtlevad nad seda täiesti tõsiselt. Üdini siiras, värske pildikeelega ja pisarateni naljakas film väärib suurel kinoekraanil vaatamist ja kaasa elamist. Tagasiteel koju ärge unustage kallistada mõnda toredat puud.

Filmi tutvustavad autorid