Iga viimne kui hetk

Režissööri Nicolas Philibert’i dokumentaalfilm jälgib värskete prantsuse õendustudengite õpinguid alates nende päris esimestest sammudest ja praktikast kuni diplomi saamiseni. Vaatajana tekib tunne, justkui viibiks tudengitega samas ruumis ja avastaks seda põnevat tänuväärset eriala koos nendega. Alguses on õppeprotsessile omast armsat kohmetust ja apsakaid: harjutatakse, kuidas süstalt käes hoida (õppenukkude peal proovides läheb nii mõnigi süstlalöök ka mööda või nõel paindub viltu), kuidas tagada protseduuride steriilsust või kuidas halvatud inimest ühelt toolilt teisele tõsta nii, et ka õbluke medõde endast suurema patsiendi aitamisega hakkama saaks.
Filmi edenedes on kinopublik aga tunnistajaks tudengite arenguvestlustele nende õppejõudude-mentoritega pärast viimast praktikat, mis toimus eri paikades, psühhiaatriakliinikust onkoloogiaosakonnani. Imeline on näha noorte arengut, entusiasmi ja soovi inimesi aidata, kuigi samas on tegu väga stressirohke ja raske ametiga. Lisaks edusammudele saame kaasa elada ka noorte õdede raskematele hetkedele, kõhklustele, murdumistele. Praktika jooksul näeb nii mõnigi neist esimest korda lähedalt ka surma, mis jätab loomulikult oma jälje.

Aastal 2019 nomineeriti „Iga viimne kui hetk“ Prantsuse filmiauhinnale parima dokumentaalfilmi kategoorias.

Filmiõhtu toimub koostöös Prantsuse Instituudiga Eestis. Sissejuhatuse teevad Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli juhataja Kristi Puusepp ja lektor Siiri Maasen.

Sissejuhatuse teevad Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli juhataja Kristi Puusepp ja lektor Siiri Maasen.