Bacon's Arena
BBC tunnustatud Arena-sarja kuuluv eluloofilm Suurbritannia kunstnik Francis Baconist (1909-1992), ühest II maailmasõja järgse Euroopa mõjukamast ja tunnustatumast maalijast, tema müüdist, elust, armastustest ja hirmudest. Mees, kelle loomingu firmamärgiks on deformeeritud kehad, näiteks valust või ahastusest kisendavad paavstid, julm ja ilustamata pildikeel, kelle teoseid on peetud hirmsateks, koguni vägivaldseteks, kujutas kogu elu jooksul oma nägemust reaalsusest, tõdedes, et tegelik elu on alati julmem kui ükskõik milline kujutis sellest, ja kunsti üks ülesanne on seda tõsiasja meile aeg-ajalt meelde tuletada. See Iirimaal sündinud iseõppinud kunstnik oli üks 20. sajandi märgilistest isiksustest kunstiajaloos, teatud mõttes üks kaasaegse kunsti isakujudest. Film kujutab nii tema kujunemislugu kunstiku ja isiksusena, hoides arhiivikaadrite abil Baconit vaatajale väga lähedal, kui intervjuude abil lähedaste ja tuttavatega tema tormilist eraelu, mis oli loominguga lootusetult läbi põimunud. Baconi täiskasvanuelu kuuel kümnendil saatsid teda kuus väga erinevat meest, kelle kõigiga oli tal sügav ja pühendunud suhe, millest loomulikult ei puudunud ka tumedamad toonid. Homoseksuaalsus, kompromissitus ja mässumeelsus, kohati küünilisus ja põhimõtteline antireligioossus on märksõnad, mis ilmselt kaasajal tegid Baconi raskesti seeditavaks muidu nii "avangardilembesele" kunstiloole – liiga palju erineb tema portree tüüpilise 20. sajandi Lääne machokunstniku staarikujundist.
Tegemist on tõesti hea, ausa ja kohati valusa eluloofilmiga, või kui soovite – ilusa, traagilise armastuslooga – mida julgeme soovitada nii neile, kelle kunstiajalooteadmised täna veel Picassoga lõppevadki, kui neile, kes Baconi loominguga hästi kursis, aga ometi avatud teadmistele (kohati ehk loomingu mõistmiseks ehk liigsetelegi) kunstniku elust. Peame hoiatama, et film sisaldab mitmeid julmi ja vägivaldseid stseene, aga rõhutame, et tegemist on päris inimeste päris vägivallaga väljaspool kunsti piire.
Täname BBC-d.
Filmi juhatab sisse Ando Keskküla.