The Art of Barbara Hepworth

Skulptor Barbara Hepworth (1903-1975) on üks 20. sajandi Briti kunsti olulisi nimesid, kes on koos töötanud ja õppinud oma ajastu tippudega nagu Henry Moore. Peale õpinguid Leedsi kunstikoolis, kuninglikus kunstikolledžis ja stažeerimist Itaalias, kuulus ta 1920-1930 aastatel koos toonase abikaasa skulptor John Skeaping'iga Londoni avangardkunstnike tuumikusse. Loomingu algaastatel töötas Hepworth marmoris, milleks oli ammutanud inspiratsiooni Itaalias. Avangardistide rühmituse ühistel puhkusereisidel Norfolki rannikule tutvus Hepworth oma teise abikaasa abstraktsionistist maalikunstniku Ben Nicholsoniga. Tihedas suhtluses Prantsuse kolleegide Picasso, Brancusi ja Braque'iga, samuti Naum Gabo'ga arenes Hepworthi käekiri üha abstrakstemas suunas. Teise maailmasõja järel leidis tema looming laialdasemat tunnustust ja 1950. aastal, kaks aastat peale Henry Moore'i triumfi, esines temagi Veneetsia Biennaalil. Hepworthi üha suuremõõtmelisematele teostele leidus ka rohkelt avalikke tellimusi, tuntumatest näiteks hiiglaslik pronksskulptuur New Yorgis ÜRO peahoone lähistel peasekretär Dag Hammarskjoldi mälestuseks. Barbara Hepworth on mitmete Briti kuninglike autasude ja aunimetuste laureaat ning ta nimetati 1965. aastal Tate Gallery eestkostjaks. Majanduslike võimaluste paranedes soetas Hepworth maad oma ateljee ümbruses St. Ives'is, kus täna asub kunstniku muuseum.

Filmis Hepworthi loomingust näeme tema teoseid nii tema enda muuseumis, St.Ivesi Tate'is ja Yorkshire skulptuuripargis, samuti mitmeid avalikus ruumis asuvaid skulptuure. Hepworthi loomingut kommenteerivad kunstiteadlased ja kuraatorid Penelope Curtis, Chris Stephens ja Sir Alan Bowness.

Täname Briti Nõukogu.