Pervõje na lune

Julgeoleku arhiivides tuhnides teeb üks dokumentaalfilmitegija suurejoonelise avastuse. Ta toob päevavalgele materjalid, mis tõendavad, et venelased maandusid Kuule ammu enne ameeriklasi. Esimene mehitatud rakett leiutati juba 1928. aastal projekteerija-inseneri Fjodor Supruni poolt ning viis aastat pärast tema plaani esitlemist Kremlis, töötab rohkem kui 1,5 miljonit inimest Supruni ülisalajase projekti kallal. Esimeste "kosmosepilootide" ettevalmistus nõudlikuks missiooniks on pingeline. Ivan, Channaf, Mihhail ja Nadježda treenivad end 12 tundi päevas, kuid ainult ühel neist lubatakse Maalt lahkuda. Suur päev saabub 29. veebruaril 1937.a - esimene Nõukogude kosmoselaev on startinud. Selle suund on Kuu, kuid õhusõiduk kaob järsku kosmosesse. Eksperiment on kuulutatud ebaõnnestunuks. Kõik, kes olid järsult lõppenud projektiga seotud, kaovad müstiliselt.

Pea 70 aastat hiljem, sooritab filmigrupp otsinguid, mis viivad kogunisti välja Andidesse Tšiilis. Esimese inimesena Kuul on lavastuslik pseudodokumentaal, mis kasutab 1930ndate stiilis uudisreportaaže, mis toovad tagasi näiliselt ehtsad sündmused ajastust, mil Nõukogude Venemaa oli lummatud kollektiivsest unistusest vallutada kosmos.